Epilepsia põhjused ja diagnoosimine
Tegemist on pigem haiguste grupiga, mille all on erineva raskusastmega erinevaid epilepsia alatüüpe
Epilepsia diagnoosimine ja ravi
EEG ja MRT on abistavad meetodid ja ravis on põhilisel kohal epilepsia ravimid
Elu epilepsiaga
Elustiili muudatused on väga olulised, millega saad ise hoogude tekke riski vähendada
Epilepsia põhjused
Epilepsia võib tekkida igas vanuses, kuid sagedamini avaldub esimestel eluaastatel või pärast 50. eluaastat. Epilepsial võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid. Paraku jääb ka põhjalike uuringutega epilepsia põhjus ebaselgeks 1/3 inimestest.
Struktuursed epilepsiad
Kõige sagedasem epilepsia põhjus on struktuurne, mille puhul esineb ajus konkreetne anatoomiline muutus, mis tõstab epileptiliste hoogude riski. Enamasti on sellisel juhul muutus nähtav radioloogilistel uuringutel, kuigi see muutus võib olla nii väike, et on raskesti identifitseeritav. Epileptiliste hoogude tüüp sõltub sellest, mis ajupiirkonnas kahjustus esineb.
Aju struktuursed muutused võivad olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Kaasasündinud muutused on tekkinud aju varase arengu käigus üsasiseselt ja need on olemas juba sündimise hetkel ning tavaliselt püsivad ülejäänud elu jooksul muutumatuna. Sagedasemad kaasasündinud epilepsiat põhjustavad aju arenguhäired on fokaalsed kortikaalsed düsplaasiad ehk lokaalsed ajukoore anatoomilised muutused. Kaasasündinud aju struktuursete häirete puhul võib epilepsia avalduda noores eas, kuid võib kujuneda alles ka täiskasvanu eas.
Omandatud struktuursed häired tekivad elu jooksul ja nende risk tõuseb vanuse kasvuga. Sagedasemad põhjused on insult, ajutuumorid, ajutrauma ning närvisüsteemi infektsioonid. Epilepsia võib esineda nii hea- kui ka halvaloomuliste ajutuumorite korral. Epilepsia kujuneb sageli kuid või aastaid pärast esmase ajukahjustuse (nt. insuldi) tekkimist.
Geneetilised epilepsiad
Epilepsia on geneetiline, kui põhjuseks on teadaolev või oletatav geneetiline muutus. Arengutega geneetilises diagnostikas leitakse aina enam epilepsiaga seostatavaid geneetilisi muutusi, kuid paljudel epilepsiaga inimestel ei ole siiani konkreetne põhjus tuvastatav. Geneetiline epilepsia võib olla pärandatud vanematelt, kuid sageli on geneetiline muutus tekkinud inimese varase arengu käigus uue leiuna ehk de novo ja seega ei ole päritud vanematelt. Geneetilised epilepsiad võivad olla väga erineva kliinilise pildiga alates väga kergetest ja ravile hästi alluvatest epilepsiatest kuni raskelt ravitavate sündroomideni. Mida nooremas eas epilepsia avaldunud on, seda tõenäolisem on geneetiline põhjus.
Muud epilepsia põhjused
Epilepsia põhjuseks võivad veel olla kesknärvisüsteemi infektsioonid, ainevahetuslikud häired ja immuunvahendatud põhjused. Ajuinfektsioone võivad põhjustada bakterid, viirused, seened ja parasiidid. Kuigi Eestis on infektsioossed epilepsiad harvad, siis arenguriikides on tegemist ühe olulisima epilepsia põhjusega. Ainevahetuslikud epilepsia põhjused võivad olla omandatud (nt. toitumuslikud defitsiidid, alkoholi või narkootikumide kuritarvitamine) või geneetiilised. Viimased on väga harvad haigused, kuid epilepsia esineb nende puhul sageli ja lisaks epilepsia ravimitele võib olla vajalik ainevahetusliku defitsiidi asendusravi. Immuunvahendatud epilepsiad on samuti väga harv epilepsiate grupp, mis lisaks epilepsia ravimitele võib ägedas faasis vajada immuunsüsteemi mõjutavate ravimite kasutamist.
Kasutatud kirjandus:
Balestrini S, Arzimanoglou A, Blümcke I, Scheffer IE, Wiebe S, Zelano J, Walker MC. The aetiologies of epilepsy. Epileptic Disorders 2021
Komplikatsioonid ja riskid
Meeleolu ja mälu
Epilepsiaga inimestel võib lisaks epileptilistele hoogudele esineda ka teisi sümptomeid. Sageli võivad kaasneda meeleoluhäired, sageli just ärevushäire ja depressioon, mis võivad elukvaliteeti halvendada. Kui meeleoluhäire on väljendunud, siis võib see vajada eraldi ravi. Nii meeleolu- kui mäluhäired võivad olla seotud alloleva epilepsia põhjusega, aga võivad ka olla ravimite kõrvaltoimeks.
Äkiline ootamatu surm epilepsia korral (sudden unexpected death in epilepsy; SUDEP)
SUDEP on äkiline ja ootamatu surm epilepsiaga inimesel, mille põhjuseks ei ole teised haigused. SUDEPi põhjus ei ole teada, kuid arvatavasti on see seotud häirunud südame- või hingamistööga, mis võivad epileptilise hoo käigus tekkida. SUDEP on harv, aga väga tõsine epilepsia tagajärg, esinedes umbes 1 juhul 1000 epilepsiaga inimese kohta. SUDEPi riski aitab vähendada võimalikult hea kontroll epileptiliste hoogude üle (eriti generaliseerunud toonilis-klooniliste hoogude mitteesinemine) ja teistega koos elamine.
Vigastused
Kui inimene epileptiliste hoogude käigus kukub, siis võivad vigastused ulatuda kergematest kriimustustest kuni luumurdude ja peatraumadeni välja.
Kõige olulisem viis vigastuste vältimiseks on võimalikult hea kontrolli saavutamine epileptiliste hoogude üle.
Loe ka altpoolt ohutuse alt täpsemalt.
Epileptiline staatus
Epileptiline staatus on pikaajaline epileptiline hoog, mis võib põhjustada närvirakkude kahjustust. Kui epileptiline hoog ei ole möödunud 5 minutiga, siis tuleb koheselt kutsuda kiirabi, sest võib olla vajalik hädaabi ravimite manustamine. Patsientidel, kellel on esinenud varem epileptilise staatuse episoode on vajalik raviarstiga arutada koduse hädaabi raviplaani koostamist.
Elustiil
Paljudel epilepsiaga inimestel on teatud faktorid, mis neil võivad hooge esile kutsuda. Need ei põhjusta epilepsiat, aga nende esinemisel suureneb hoo risk märgatavalt.
Neid nimetatakse ka provotseerivateks faktoriteks.
Ohutus
Kui Sul on viimase aasta jooksul olnud epilepsiahooge või on suur risk, et mõni võib tulla, siis soovitame hoiduda ohtlikest harrastustest. Epilepsiat põdevatel inimestel on suurem risk sattuda õnnetustesse, sest sageli hoog tekib väga ootamatult ja Sa ei pruugi jõuda turvalisse kohta.
Esmaabi
Mida teha kui näed kellelgi hoogu?
Ole kõrva lkuni hoo lõppemiseni
taga ohutu ümbrus (et nad ei vigastaks end millegi teravaga)
vaata kella, et aru saada kui hoog on ohtlikult pikk ehk üle 5 minuti.
Pikali olija keera hoo lõppemisel turvalisse küliliasendisse, et kaitsta hingamisteid
Seksuaalsus, viljakus ja epilepsia
Ravi mõju seksuaalsusele ja raseduse vältimine
Epilepsia ravi on enamasti pikaajaline. Mitmetel ravimitel (karbamasepiin, topiramaat, gabapentiin, pregabaliin, fenütoiin, klobasaam, klonasepaam) võib olla kõrvaltoimeks seksuaaliha e libiido vähenemine.
Teised ravimid võivad mõjutavad Su suguhormoonide taset – nendeks on fenütoiin, karbamasepiin, fenobarbitaal.
Kui tajud endal häirivaid kõrvaltoimeid, aruta oma arstiga, kas need võivad olla seotud Su raviga ja kas on võimalik teha muudatusi.
Kontraseptsioon ehk rasestumisvastased vahendid
Mitmed epilepsia ravimid võivad omada koostoimeid suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste vahenditega (st kombineeritud pillid, minipillid, hormonaalne implantaat, tuperõngas ja rasestumisvastane plaaster ja SOS pill) ja vähendada nende efekti. Nendeks on: karbamasepiin , okskarbasepiin, eslikarbasepiin, topiramaat, fenobarbitaal, fenütoiin, primidoon, rufinamiid, tsenobamaat.
Millised rasestumisvastased vahendid on eelistatud eespool mainitud ensüümindutseerivate ravimite võtjatel?
Nendeks on barjäärimeetodid ehk kondoom ja spiraal (nii hormooniga kui ilma) või siis medroksüprogesteroonatsetaadi süstid.
Kui muid variante peale kombineeritud pilli pole, siis peab östrogeeni komponendi kogus seal olema vähemalt 50mcg. SOS pilli puhul soovitatakse võtta topeltkogus e 3 mg levonorgestreeli.
Pereplaneerimine
Kõige turvalisem on planeeritud rasedus
Kui Sul on epilepsia ja soovid last, siis palun külastage enne pereplaneerimist oma neuroloogi, et veenduda, et epilepsia on optimaalse kontrolli all ja et Su raviskeem on võimalikult ohutu loote arengu aspektidest. Epilepsia ravimitest on osad lootele suuremate riskidega, teised väiksematega. Kuigi riskidest räägitakse palju, pea meeles, et enamik epilepsiaga naisi sünnitab terve lapse
Samuti peaksid tarvitama foolhapet juba enne rasestumist ja kogu raseduse vältel.
Kuna paljud rasedused on planeerimata, siis soovitame kõigil fertiilses eas naistel tarvitada pidevalt vähemalt 400 mcg folaati päevas (leiad selle käsimüügist).
Kui suguvõsas on olnud neuraaltoru defektidega lapsi, siis peaks kindlasti tarvitama kogu raseduse vältel 5 mg foolhapet.
Kui Sa oled rase, siis ära katkesta oma epilepsia ravimite võtmist, vaid võta ühendust oma neuroloogiga või pöördu kiirelt perearstile, kes saab sind suunata e-konsultatsiooni kaudu epilepsiaga tegelevale neuroloogile. Ära ise oma ravimite doose muuda ega ravi katkesta, see võib anda tagasilöögi hoogude sagenemisena!
Autojuhtimine
Epilepsiahood on enamasti ootamatud ja võivad tekkida ka liikluses olles. Seetõttu on igal riigil oma seadusandlus, millal võib epilepsiaga inimesele väljastada juhiload.
Elukutseliseks juhiks enamasti ei ole võimalik saada (siis peab epilepsia viimasest hoost olema möödas vähemalt 10 aastat ja täidetud lisatingimused).
B kategooria load isikliku sõiduvahendi kasutamiseks saavad patsiendid, kellel on epilepsia kontrolli all. Selleks pead Sa pöörduma oma neuroloogile. Ole aus, millal olid viimased epilepsia hood ja arutage läbi, kas see oli esile kutsutud mingist faktorist. Ta küsib Sult lisaküsimusi, võib saata lisauuringutele, ja annab siis vastuse, kas saad juhilube taotleda või kas võid uuesti rooli minna või mis aja pärast saab selle uuesti üle vaadata. Kui kehtivate lubade korral tekib epileptiline hoog, siis ei tohi Sa rooli minna enne, kui neuroloog on seda lubanud. See ei ole tehtud Sinu õiguste piiramiseks, vaid hoidmaks Sind ja teisi, sest liikluses tekkiv hoog on oht nii Sinule kui teistele.
Kui Sul jäi veel mitu küsimust vastamata…
siis me proovime seda lehte aina täiendada. Võid meile teada anda, mis teemade kajastamisest tunned puudust.
See leht on koostatud informatiivsel eesmärgil ja isiklikus nõustamiseks tuleb pöörduda perearstile, kes saab suunata neuroloogile.